Raekoja plats 2 ja 4

Mis annab varale väärtuse? Mis annab väärtuse Rolex käekellale? Miks ollakse selle eest nõus välja käima kümneid või sadu tuhandeid eurosid? Ihaldusväärsete esemete nimekiri on lai: kunstiteosed, hinnalised juveelid, veinid, teatud marki autod jne. Eksklusiivsus, ainulaadsus, kvaliteet. Teatud asjad on rariteedid, mida soovitakse omada iga hinna eest.

Raha, mida haruldaste rariteetide eest makstakse ei ole üldse peamine. Oluline on ainulaadne ja eriline ese oma kogusse saada. Teadmine, et kui ma nüüd ei osta, siis ei pruugi ma seda saada enam mitte kunagi.

Ja nüüd räägin ma sulle tõelisest “kinnisvara rariteedist”. Et selline asi üldse avalikku pakkumisse tuleb on iseenesest juba väga märkimisväärne. Ei ole võimalik kuidagi üle rõhutada, kui eriline antud kinnisvaraobjekt on. Ilma liialdamata see on “üks kord elus” võimalus.

Tartu kesklinna südames, Raekoja platsi ääres, Raekoja hoone kõrval, on nüüd erakordne võimalus saada korraga kahe kõrvutiasetseva ülimalt eksklusiivse kinnistu omanikuks.

Raekoja plats 2 ja 4 on kinnistud, mis jäävad Raekoja plats – Toomemägi – Ülikooli peahoone tuiksoonele. Nendest kinnistutest möödub iga turist, kes Tartut külastab ja iga üliõpilane lugematu arv kordi oma õpinguaastate jooksul.

See on tippkinnisvara. Siit ei ole enam kusagile edasi minna. Tartu vanalinna väärikad hooned kõik üksteise kõrval reas. Siinsamas ümber nurga on Tartu ajalooline sümbol – Ülikooli peahoone.

Võib vaid ette kujutada, milliseid võimalusi selline kinnistute ja hoonete kompleks annab. Siin on tohutult võimalusi. Sellise kinnisvara omamine on midagi tõeliselt eksklusiivset.

See on tõeline premium klassi kinnisvara!

Elu pakub võimalusi! Nüüd on pall Sinu käes!

Kinnistutel asuvad kaks ajaloolist hoonet. Mõlemad hooned on ehitatud peale 1775 a suurt tulekahju, mis hävitas kogu Senise vanalinna hoonestuse.

Hooned on heas seisukorras, täielikult renoveerimine on tehtud 2000. aastal. Raekoja plats 4 sai renoveerimise käigus ka mahuka juurdeehituse. Suletud netopind kahe hoone peale kokku on lausa 3404,4 m².

Hooned kuuluvad oma klassitsistliku ja barokkstiiliga Tartu vanalinna 18. sajandi arhitektuurikompleksi. Kinnistutel asuvad hooned on omavahel ühendatud ning võimalik kasutada nii ühtse tervikuna kui ka eraldi.

Raekoja plats 2 on nurgapealne kinnistu mis avaneb nii Raekoja platsi poole kui ka Ülikooli tänavale. Hoone akendest avanevad vaated Toomemäele ja Raekoja poole.

Raekoja plats 4 hoone avaneb Raekoja platsile. Väljudes hoonest tervitavad sind Suudlevate tudengite purskkaev ning Raekoja platsil toimuv melu. Siin on Tartu linna populaarseim kokkusaamiskoht ning turistide ja kohalike meelispaik. Siin oled sa hetkega ümbritsetud kauplustest, kohvikutest, meelelahutusest ja linna tähtsamatest vaatamisväärsustest.

Siin on aastaid tegutsenud Hotell Draakon, rohkete luksuslike tubade, restorani, köögi, konverentsiruumi, saunade ja kõige muuga. Samuti on siin ruumid bistroo, õllekeldri, pagaritöökoja ja saiapoe jaoks.

Hoonel on kolm korrust ja keldrikorrus. Majja on 2 sissepääsu. Üks eraldi sissepääs jääb Raekoja hoone poole. Teine sissepääs on Ülikooli tänava poolt.

Esimesel korrusel asuvad pagarikoda, saiapood, bistroo ja köök koos vajalike abiruumidega. Üp 342 m².

Teisel korrusel asuvad hotelli restoran (70 kohta), baar ja köök. Üp 377,1 m².

Kolmandal korrusel asuvad tehnilised ruumid, abiruumid ja numbritoad. Üp 274,3 m².

Keldrikorrusel asub õllekelder koos köögiga. Üp 326.2 m².

Lisaks eelnevale loetelule on igal korrusel olemas tualetid, duširuumid ning vajalikud abi- ja teenindusruumid.

Üldpind 1319,6 m² (suletud netopind)

Ehitusalune pind 564,8 m²

Kinnistu suurus: 768m²

Katastritunnus: 79507:054:0003

Sissepääs hoonesse on Raekoja platsilt, kohe Raekoja kõrvalt. Kokku on sellel hoonel 5 korrust ja keldrikorrus. Siin asuvad hotelli numbritoad, mida on kokku 40.

Katusekorrusel asuvad kaks luksuslikku rõduga sviiti, millelt avaneb vaade Raekoja platsile. Lisaks numbritubadele asuvad siin konverentsiruum, saunakompleks, teeninduse- ja abiruumid.

Keset hoonet, läbi mitme korruse, kulgeb uhke trepp. Hoones on olemas ka lift.

Esimesel korrusel asuvad fuajee, puhkeruum, numbritoad, tualetid/pesuruumid, abi- ja teenindusruumid. Üp 467,1 m².

Teisel korrusel asuvad numbritoad ja konverentsisaal 25 inimesele. Üp 461,1 m².

Kolmandal korrusel asuvad numbritoad. Üp 397,4 m².

Neljandal korrusel asuvad numbritoad. Üp 377,3 m².

Viiendal korrusel asuvad numbritoad Üp 270,4 m².

Keldrikorrusel asuvad 2 eraldi sauna, puhkeruumid ja tehnoruumid . Üp 310,7 m².

Lisaks eelnevale loetelule on hoones 7 ruumi teeninduseks (stuff). 6.korrusel asub ventilatsiooniruum.

Üldpind: 2317,5 m² (suletud netopind)

Ehitusalune pind 619,3 m²

Hotellitubade arv: 40

Kinnistu suurus: 590m²

Katastritunnus: 79507:054:0004

  • Üldpind kokku 3637,1 m²
  • Kinnistute suurus kokku 1358 m²
  • Küte: kaugküte
  • Elektrivõimsus 600A (kahe kinnistu peale kokku)
  • Kinnistul sisehoov, mahutab 8 parkimiskohta.
  • Hind: 9 850 000 EUR

Hoone esimene omanik oli kaupmees, kes lasi selle ehitada 1783 aastal. ning see asub kunagisel kraamipoodnike tänaval.

Raekoja plats 2 barokne nurgamaja ehitati vahetult pärast 1775. aasta suurtulekahju. Maja esikülge muudeti 1909. aastal. 1824. aastal avati seal Werneri kohvi- ja söögimaja. 19. sajandi teises pooles asus hoones trükikoda ja laenuraamatukogu.

Raekoja plats 4, majas, asus enne viimast sõda söögisaal Koit, nõukogude ajal aga söökla Võit. Osaliselt kasutasid need söögikohad ka Raekoja plats 2 ruume. (Jaak Juske, 2013, ” Lood unustatud Tartust”)

See Suurturu ja kunagise Kraamipoodnike tänava nurgamaja on Raekoja platsi säilinud hoonetest vanim. 1772.aastast pärineb teada, et raehärra ja kraamipoodnike kompanii oldermanni Chr. Fr Schlichtingi kivimaja tänavanurgal on ehitamisel. 1775.aasta tulekahju järel barokne kivimaja taastati. Nii hoonet kattev kõrge barokne katusemaht kui ka lohepeaga veesüliti on Tartu 18.sajandi teise poole hoonetele üldiselt tunnuslikud, rokokoostiilile on iseloomulik taime- ja merekarbimotiividega asümmeetriline kaunistus portaali kohal. Portaali alaosa lõhuti 20.sajandi algul vitriinakende sissemurdmisel ning taastati algse eeskujul 1990.aastatel. 1795. aastal omandasid krundi vennad Wernerid.1824 sai kaupmees Gottlieb Christian Werner raelt loa avada oma majas kohvi- ja võõrastemaja koos piljardiga. See traditsioon on hoones püsinud hilise ajani. (Mart Siilivask, Tõnis Kimmel 2009 “Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja Toometagune.”)

Tartu, nooruslik ja rikkaliku kultuuripärandiga Eesti suuruselt teine linn (~100 000 elanikku), pakub väga häid elamistingimusi igaühele – nii oma elu alustavale gümnasistile, tudengile, tööealisele elanikule kui ka lastega peredele ning vanuritele. Sotsiaal- ja tervishoiuteenused on kättesaadavad ja suurepärase infrastruktuuri tõttu on linnas hea liigelda nii jala, jalgratta kui ühistranspordiga. Kirev kultuuri- ja spordielu pakub hulgaliselt võimalusi huvitegevuseks ja unustamatuid elamusi arvukatel suursündmustel. Tartu on üks madalamate elamiskuludega linnasid Euroopas, ent ei anna selle arvelt alla kvaliteedinõuetes.

Tartu 17 linnaosa, millest 12 paikneb Emajõe paremal ja 5 vasakul kaldal, pakuvad sobivaid elamistingimusi kõikvõimalike vajaduste ja soovidega inimestele. Olgu elupaigaks peamiselt puitmajadest koosnevad boheemlaslikud Karlova või Supilinn, tööstusrajoonid Ropka, Veeriku ja Raadi, meeleolukas kesklinn, vaikne Tammelinn, looduslähedane Ihaste või hoopis elanike arvult suurim ja peamiselt paneelmajadest koosnev Annelinn, kinnisvaraturul leidub midagi igaühe maitsele ja rahakotile.(https://visittartu.com/et/tartusse-elama)

Välispildid

Ava galerii

Interjöör

Ava galerii

Droonifotod

Ava galerii

Võta minuga ühendust

    +372 5688 6800, mario@mariokarro.ee