Selle blogipostituse ajendiks sai “Sakala” ajalehe ajakirjaniku artikkel Viljandi üüriturust, millele ta palus ka minu kommentaari. Vastasin talle natuke pikemalt ja rääkisin Viljandi üüriturul toimuvast. Lehte läks sellest muidugi väga väike osa, aga siin saad lugeda kogu pikkuses minu kommentaari Viljandi üürituru kohta. Artikkel ilmus 02.09.2022. Peale ajakirjaniku küsimusi ja minu kommentaari on ka ilmunud artikkel täismahus. Head lugemist!

***

1) Kui palju on olukord muutunud, võrreldes kevadega? Kui palju on teie hinnangul läinud üüripindasid Ukraina põgenikele?

2) Kui palju on põgenike tulek üürihindasid kergitanud? 

3) Praegu on liikvel üpriski palju vabu pindasid, kuid siiski jääb mulje, et turul on teatav nihe. Kas suurele arvule pakutavatele pindadele pole soovijaid ning paljud üüripinnad on pakkumisel, kuid sobivat üürnikku ei leita?

4) Kui palju on näha, et inimesed jõuavad siiski maksta kõrgemat hinda hea pinna eest? Kas otsitakse üha enam odavamat varianti (nt tudengid)?

***

Kirjutan Viljandi üürituru arengutest üldisemalt, kuna muutused on suured ja kiired.

Viljandi (ja ilmselt ka kogu Eesti) üüriturg on väga huvitavas kohas. Nii kiireid muutusi kui praegu ei ole Eesti ühiskond kogenud ilmselt 90ndatest alates. Viljandi üüriturule on lisandunud viimastel aastatel väga palju uusi üürikortereid ja ka väga palju uusi üürnikke. Mina mäletan 15-20 aasta taguseid aegu, kui üürikorteritega viitsisid “jännata” vaid mõned üksikud fanaatikud. Korterid olid enamjaolt remontimata ja kehvas seisus. Keskküttega kortereid ei tahetud absoluutselt, sest keskküte oli väga kallis ja see tegi üürikorteri pidamise ülejõu käivalt kulukaks. Eriti kõrgelt olid nõutud ahiküttega korterid, mille igakuised küttearved talvel olid palju soodsamad.

Ja siis hakkasid asjad vaikselt aasta-aastalt muutuma. Eesti elanike jõukus hakkas suurenema. Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus 20 a taguse ajaga on üüriturul olukord tundmatuseni muutunud. Turule on lisandunud palju professionaalseid üürikorterite pakkujaid. Nad teavad, mida turg soovib ja pakuvad seda. Ja turg soovib väga heas seisukorras ilusaid ja stiilseid üürikortereid. Mida rohkem mugavusi seda parem, rahas ei ole küsimus. Unustage ära ahju ja pliidi kütmine, seda ei viitsi keegi teha. Isegi tudengid! Ja miks peakski keegi ahju kütma, kui ca 25 m² korteri elektriga kütmisel oli korteri kogu elektriarve koos tavatarbimisega ca 60 €/kuus. See oli soodsam isegi keskküttega korterist. See oli siis enne elektri hinna tõusu.

Ja siis tuli pauk luuavarrest… ja enam ei tohi sõna “elekter” kinnisvarakuulutustes mainida. Näis milline tuleb sügis ja talv, kas selline, kus üürikuulutuststes ei tohi mainida ka sõna “keskküte”, eks me näe.

1) Ma ei tee statistikat, kuid korterite päringutest julgelt pooled on ukrainlastelt.

2) Protsenti ei oska öelda, kuid Ukraina põgenikud on üüriturgu mõjutanud märkimisväärselt ja tekitanud väga suure nõudluse.

3) Üürkorterite omanikke on erinevaid ja kõigil neil on oma soovid ja nägemused üürnike osas. Kui mõni korteri omanik on väga valiv, siis see on kindlasti üks põhjus, miks korter on kauem portaalis üleval.

4) Võib-olla see sissejuhatav jutt sobib siia. Kuid lühidalt siiani oldi heas asukohas, ilusa ja kvaliteetselt sisustatud korterite eest nõus maksma väga head hinda. Kehvemas seisus kortereid oli keerulisem välja üürida. Kuid mida toob aasta 2022/2023 talv, eks me näe.

Lõpetuseks üks soovitus üürnikele ja üürileandjatele.

Üürikorteri otsijad võiksid omanikule või maaklerile kirjutada natuke endast. Kes nad on, mitmekesi soovitakse korterit üürida, kas on koduloomi, kus on töökohad jne. See annab üürileandjatele parema pildi üürikandidaadist ja aitab otsustada. Kui üürikandidaadil on võimalik saada soovitust, kas eelmise korteri omanikult, tööandjalt vms, siis seda võiks kindlasti kasutada. Eestis kasutatakse seda liiga vähe.

Üürileandjatele soovitan kindlasti sõlmida üürilepingud ja tulu ametlikult näidata, sest probleemide korral on siis võimalus millelegi tugineda. Ei maksa karta Ukraina põgenikele üürimist. Minu kogemused näitavad, et ei ole vahet kas üürnik on Eestlane või Ukrainlane – kõik sõltub inimesest.

***

“Sakala” artikkel, ilmus 02.09.2022

Uue õppeaasta eel hakkab Viljandi üüriturg kihama. Viljandi kultuuriakadeemiasse õppivad
tulevad üliõpilased otsivad endale sobivat elukohta. Veebruaris alanud sõja tõttu saabunud
Ukraina põgenikest paljud vajavad niisamuti endale sobivat elupinda. Erineva hinnaga
pakkumisi on turul siiski palju saadaval.


Viljandi kultuuriakadeemia suudab ära majutada vaid osa üliõpilastest. Tartu Üliõpilasküla
majutusjuhi Karen Tuule sõnul Viljandis hallatavates ühiselamutes alatine probleem, et ühelgi
aastal pole olnud võimalik pakkuda üliõpilaselamus kohta kõigile esmakursuslastele. „Uuest
majutusperioodist (01.07.2022) alates tõusid üürihinnad 17% võrra. Üürihind on fikseeritud
üheks majutusperioodiks ning sisaldab lisaks üürile ka kommunaalkulusid ja pesupesemise
kulusid,“ kirjeldas Tuul.


Sakala rääkis anonüümseks jäänud üürileandjatega. Üüritavad korterid on enamasti ühetaolised
renoveeritud korterid, mille hinnavahemik on 200-250 eurot. Suuremate korterite hinnaks on
juba 300-350 eurot. Viimase aastaga pole need üürileandjad oma üüri olulisel määral tõstnud.
Korterit soovitakse eelkõige anda elamiseks korralikule üürnikule, sealhulgas ei välistata ka
Ukraina päritolu inimesi. Seetõttu ei kiirustata otsust kergekäeliselt langetama. Siiski on osad
üürileandjad korterile üürniku leidnud ka väga kiiresti.


Üüriturul toimunud muutus
Viljandi (ja ilmselt kogu Eesti) üüriturg on väga huvitavas kohas. Nii kiireid muutusi kui praegu
ei ole Eesti ühiskond kogenud ilmselt 90ndatest alates, arvas kinnisvaramaakler Mario Karro.
Viljandi üüriturule on lisandunud viimastel aastatel väga palju uusi üürikortereid ja ka väga
palju uusi üürnikke. „15-20 aasta tagusel ajal viitsisid üürikorteritega “jännata” vaid mõned
üksikud fanaatikud. Vahepealsel aja on Eesti elanike jõukus kasvanud,“ nentis Karro.
Praeguseks on jõutud olukorda, kus 20 aasta taguse ajaga on üüriturul olukord tundmatuseni
muutunud. „Turule on lisandunud palju professionaalseid üürikorterite pakkujaid. Turul
soovitakse väga heas seisukorras ilusaid ja stiilseid üürikortereid. Mida rohkem mugavusi seda
parem, rahas ei ole küsimus,“ märkis Karro.


Leola Kinnisvara maakler Raul Alliksaar toob välja, kuidas kuni aprillini oli nõudlus turul
suurem, kui parasjagu kortereid pakkuda oli. „Maist alates on meil kogu aeg ca 10 korterit olnud
pakkuda ning nõudlus on üldse üürikorterite järele langenud, Juunist kuni augustini on meile
üüritud 10 korterit ukrainlastele. Üürihindasid ukrainlaste tulek ei ole mõjutanud. Turult on
vähemaks jäänud ka ehitajaid, aga hindasid see mõjutanud ei ole,“ ütles Alliksaar.
„Sellest suvest on Viljandi üüritulul pakkumine suurem kui eelnevatel aastatel. Täna teeb
korteriotsija valiku hinna, korteri kvaliteedi ja asukoha järgi. Kehvemad ja kallimad pakkumised
jäävad turule seisma. Odavamad on alati eelistatud aga rohkem mängib rolli korteri sisustuse
kvaliteet ja asukoht. Esimesena lähevad ära odavamad, kuid kallimad on viljandikorterid.ee lehel
kogu aeg pakkuda,“ kirjeldas Alliksaar.


Sõda Ukrainas mõjutab ikka
Lahe Kinnisvara maakler Viljar Küti kirjeldus järgi oli kevadel märgata Ukraina kodanike suurt
huvi üürikorterite vastu ja ka praegune aeg sellest ei erine. Suve teisest poolest on huviliste näol
lisandunud ka üliõpilased, kuid see on õppeaasta algusele tavapärane. „Me ei pea eraldi
statistikat, kui palju kortereid antakse üürile ukrainlastele. Üüripinnad liiguvad rohkem otse
omanikelt ja kinnisvarabüroode kaudu päris adekvaatset statistikat nende kohta ei saagi,“ nentis
ta.


Kütt lisas, kuidas hetkel pakkumisel olevate korterite arv on mõjutatud äsjavalminud
uusarenduste tõttu, kuid kui vaadata maakonnas pakutavat, siis pilt ei erine tavapärasest
olukorrast. „Üürinõudlus on täiesti olemas, mis annab võimaluse üürileandjal oma valik teha.
Ca seitse aastat tagasi oli keskmiselt kv.ee portaalis Viljandi linnas üüripakkumisi umbes 20,“
märkis Kütt.


Mõni aasta tagasi oli olukord parem, sest siis oli pakkumisi keskeltläbi 30 ringis. Selle aasta I
pooles oli aegu, mil pakkumisi oli alla 20. Seega praegune olukord, kus turul pakutakse 30 või
rohkemat pinda, on täiesti mõistlik arv Viljandi-suuruse linna kohta, sedastas Kütt. „Kõik
soovijad leiavad endale üürniku ja üürnikud üüripinna,“ rõhutas ta.
Üürileandjate tagasiside põhjal saab järeldada, et üürimaksete ja kõrvalkulude tasumisega
üldiselt hätta ei jääda. „Üürikorterist väljaliikumise tavapäraseks põhjuseks on pigem teise
linna/asulasse kolimine või omale kinnisvara soetamine,“ rääkis Kütt. „Tänased tudengid (ja
pigem nende vanemad) on ikkagi seda meelt, et kooli ajal peaks elamine olema ka mugav ning
kaasaegne. Tänased tudengid kütteta, veeta ja tualetita korteritesse siiski elama minna ei soovi,
olenemata soodsast üürihinnast,“ lisas ta.


Kvaliteetse üürniku (maksejõuline, korralike eluviisidega, pikaajaline), leiab üürikorterisse
juhul kui kogukulu korteri kohta jääb vahemikku 500-700 €/kuus (sealhulgas üürisumma +
kõrvalkulud), lõpetas Kütt.