Hüperinflatsioon.

Millal saabub hüperinflatsioon?

Millal tekib olukord, kus inimesed ei usalda enam "Monopoli" raha?

Kui ma ca 15 a tagasi teada sain, mis asi on raha, siis peale seda ei olnud maailm enam minu jaoks endine. Muutus kõik. Sõna otseses mõttes käisin kaks nädalat ringi silmad ja suu pärani lahti, suutmata uskuda seda, mida olin teada saanud.

Üks asi on infot teada, teine asi on see omaks võtta. Elus saame pidevalt uusi asju teada ja kõik see uus info muudab meie vaadet elule ja meid endeid. Kui me saame teada midagi uut, ei võta me uut informatsiooni alati omaks. Me lihtsalt ei suuda seda uskuda. Mida rohkem uus informatsioon meie seniste arusaamadega vastuollu läheb, seda raskem on seda omaks võtta.

Meil on väga raske toime tulla, kui kõik meie senine arusaam, millestki peapeale pööratakse. Aju peab uue informatsiooniga tööd hakkama tegema, seda ümber töötlema ja sobivasse pakendisse paigutama nii, et see meile söödav oleks. Kui informatsioon on liiga radikaalne, siis ta lihtsalt läheb sellega kauem aega või ei saa sellega üldse hakkama.

Kui aju uue informatsiooni töötlemisega hakkama ei saa ja selle kõrvale tõstab, siis jätkub elu endisel viisil. Usume endiselt seniseid teadmisi ja sisendame endale, et meie vanad põhimõtted on ikka need õiged. Me hakkame uut infot vältima ja enda seniseid teadmisi õigustama. Sellises olukorras me ei ole kohanevad ega avatud uutele teadmistele.

Minul läks uue informatsiooni läbi hekseldamiseks mitu nädalat. Kuid ma sain sellega hakkama ja ma võtsin teadmiseks uue informatsiooni, millest mul ei olnud aimugi. See oli mu elu suurimaid muutusi. Sellest muutus mu elus kõik.

Elule tekkis täiesti uus vaatepunkt. Toon piltlikult ühe näite. Kujutame ette, et vaatad kinos filmi. Mingil hetkel sa vahetad kinos istekohta, kolid viimasest reast esimesse ritta. Su vaatepunkt muutus ja sa näed filmi natuke teistmoodi. Kui ma siia enda paralleeli toon, siis ma mitte ei muutnud kinos istekohta vaid vahetasin kinosaali.... ja seal käis hoopis teine film...

Mida ma siis raha kohta teada sain, mis minu maailma niivõrd raputas?

KOGU MAAILMA RINGLUSES OLEV RAHA EI OLE MITTE MILLEGAGI TAGATUD!

No see oli lihtsalt nii uskumatu, et arvasin, et olen sattunud Alice imedemaale. Kuidas see on võimalik, et rahal ei ole mittemingit väärtust? Aga jah, nii on. Ma ei hakka siinkohal kõike nüansse ja peensusi, rahamaailma kohta kirjutama. See oleks mõeldamatu. Sellest on minust paremini kirjutatud sadu raamatuid ja tehtud lugematu hulk videosid. Kes tahab, uurib edasi. Kuid Märtsijänese urg on sügav.

Mainin ühe märgilise kuupäeva. Praegune täielikult tagamata rahasüsteem kestab alates 1971 aastast, kui USA president Richard Nixon loobus kullastandardist. Kuni selle ajani oli dollar vähemalt osaliselt tagatud kullaga ja teised maailma valuutad olid tagatud USA dollariga. Niiet kaudselt oli 1971 aastani rahal mingigi tagatis olemas. Kuid peale 1971 aastat ei ole rahal mitte mingit reaalset väärtust.

See pole veel kõik. Mis mind veel totaalselt pahviks lõi? Mis muutis mu arusaama maailmas toimuvast isegi enam kui tagamata rahasüsteem?

Kui ma sain teada, et kogu maailma valuutad ei ole mitte millegagi tagatud, siis tekib üks ülioluline küsimus. Kuidas kogu olemasolev raha maailma saab/on saanud? Kust see rahahulk siia tuli, mida iga päev kasutame? Kust see 50 eurone rahatäht minu kätte sai? Keegi andis. Aga, kes talle andis? Kes andis esimesena? Kellel on õigus raha esimesena välja anda?

Loogiline vastus on, et riigid, valitsused, kuningad omavad raha emiteerimise õigust. Vale vastus ja nii see siiski ei ole. Kuid kes siis raha loob?

RAHA LOOVAD MAAILMA KESKPANGAD JA PANGAD!

Vot see teadmine oli minu jaoks, midagi totaalselt hämmastavat. Ma ei suuda seda isegi praegu uskuda, et selline süsteem on suudetud läbi suruda. Ja see kehtib kogu maailma kohta.

Keskpangad ei ole riiklikud asutused. Nende omanik ei ole riik. Nad on eraasutused. Keskpangad on loodud selleks, et tagada erakätes oleva panganduse toimimine. Erapangad kuuluvad lõppude lõpuks eraisikutele (välja arvatud võib-olla mõned üksikud erandid, mis kuuluvad riigile). Järelikult raha loomise õigus on teatud eraisikutel.

Vot siinkohal pidin peaga vastu seina jooksma ja endale vastu vahtimist andma, et aru saada, ega see ei ole kõik uni. Kas see on ikka ilmsi? Jah on. See toimub päris elus.

Teatud inimestel on õigus luua raha mittemillestki. Täiesti uskumatu.

Loomulikult on raha loomise mehhanism keerulisem ja seda soovitakse näidata keerulisena. Teatud asutused/organisatsioonid võivad lihtsalt arvutis kontole numbreid kirjutada nii palju kui soovivad. Detailselt ma kogu raha loomise protsessi ei kirjuta. See läheks pikaks ja sellel ei oleks ka mõtet. Kes soovib uurib ise. Põhimõte jääb samaks.

Aga kuidas, siis tekib ikkagi see esimene euro või dollar või jeen maailma?

Esimene raha tekib maailma laenu võtmise hetkel. Esmased laenuandjad on keskpangad. Keskpankadelt saavad laenu teatud eesõigustega (primary dealer) suurpangad ja riikide valitsused.

Keskpankade poolt loodu raha on nn baasraha. See raha hakkab maailmas teiste pankade kaasabil paljunema (fractional reserve banking). Neilt saavad laenu teised pangad, kes omakorda võivad vabalt raha edasi laenata. Nad võivad raha laenata omavahel, laenata eraisikutele, ettevõtetele, riikidele jne.

Erinevatele pankadele, erinevates riikides on kehtestatud kohustusliku reservi määr. Kuid raha hulk, mida nad võivad edasi välja laenata ja seeläbi raha tühjast kohast juurde luua on kümneid, sadu, tuhandeid... kordi suurem. Ja sellelt "õhust" loodud rahalt teenivad pangad intressi.

Kui keegi soovib, kellelegi laenu anda, siis ta peab selle raha kuidagi teenima. Ta peab selle raha kusagilt saama, hankima. Kui võtan pangast laenu, siis pank ei pea seda teenima. Ta lihtsalt kirjutab sinu kontole vastava summa, milles kokku leppisite ja uus raha ongi maailmas juures. Ja laenuvõtjad maksavad intressi raha eest, mille saamiseks ei ole pank pidanud mitte midagi tegema.

Miks on kellelegi selline õigus antud? Kas see ei ole seaduse vastane? Kas see ei ole kriminaalne?

Kogu raha, mis maailmas on, on maailma koguVÕLG.

Raha on võim. Kas võib ette kujutada nende isikute/institutsioonide võimu, kes omavad raha emiteerimise/loomise õigust? Mina arvan, et nad võivad maailmas kõike teha ja maailm tantsib nende pilli järgi.

Kuid, mida see teadmine meile annab. Kuidas me peaksime sellest lähtuvalt käituma?

Olulisemaid asju on see, et tagamata raha ei ole hea vahend väärtuse säilitajana. Raha ei ole kasulik aastaid koguda ja tagavaraks hoida, sest raha ostujõud väheneb. Sellepärast ei ole ka õige praeguste valuutade kohta öelda "raha". Sest raha üks omadus on väärtuse/rikkuse säilitamise omadus. Seda aga praegu kasutusel oleval rahal ei ole. Õigem sõna oleks "raha" asemel kasutada sõna "valuuta" (inglise keeles "currency").

Pidevale uue raha juurdevoolule maailmas, kaotavad kõik maailma riikide valuutad pidevalt oma väärtust.

Inflatsioon ongi valuutade väärtuse langus, mitte kaupade kallinemine! Me näeme seda oma silmaga, kuidas valuutade väärtus pidevalt kahaneb, st kaubad ja teenused kallinevad.

Väga kiiret inflatsiooni nimetatakse hüperinflatsiooniks.

Paljud Eesti inimesed on seda näinud ja kogenud Nõukogude Liidu lagunemisega, kuidas rubla väga kiiresti väärtuse kaotas. Eestis on käibel olnud tohutu hulk erinevaid rahasid. Olid kroonid, margad, rublad, kroonid.... olid eurod... jah ka eurod ja kõik muud valuutad kaovad ajaloo prügikasti. Tulevad uued.

Hüperinflatsioon on olukord, kus valuuta väärtus kaob väga kiiresti. Meie oleme seda kogenud Nõukogude Liidu lõpus. Kuid mingi aeg kogeb seda terve maailm ja praegu (27.03.2020) antakse ülemaailmseks hüperinflatsiooniks kõvasti materjali.

Praegu on tõesti eriline aeg mitmes mõttes.

Esiteks, sündmused on globaalsed. Ei ole ainult üks riik ega üks piirkond haaratud. Kogu maailma raha on tagatiseta.

Teiseks, enam ei ole vaja raha füüsiliselt trükkida, mis on mõnevõrra aeglane protsess. Kõigest arvutiklahvi vajutusega ja murdosa sekundiga on loodud juurde triljoneid.

Kui suur summa on triljon? Väga suur. Triljon on miljon miljonit.

Pandeemia kriisis olevas maailmas on raske järge pidada mitu triljonit dollarit, eurot, jeeni... on lühikese ajaga maailma juurde loodud. Kuid need augud, mida on vaja lappida, on tohutud.

Majandus seisab. Uusi laene ei võeta ja olemasolevatelt laenudelt makstakse intresse. Selle tagajärjel raha hulk süsteemis väheneb ja tekib hoopis deflatsioon.

DEFLATSIOON on väga raske olukord laenu võtnud inimestele, ettevõtetele ja riikidele. Äkki tekib olukord, kus kellelgi ei ole enam raha. Hinnad lähevad küll odavamaks, kuid vähenevad ka palgad, ettevõtete tulud ning samuti vähenevad riikide sissetulekud maksuraha näol. Laenumaksed on aga sama suured.

Maailma riigid ägavad tohutu laenukoorma all. Neil on tohutud intressid, mida tuleb tasuda. Kui aga majandus kokku kuivab, siis ka riigi tulud maksudena vähenevad ja laenumakseid on raskem teha.

Kuid "õnneks" on meil tagatiseta rahasüsteem ja saame arvutisse trükkida nii suuri summasid kui soovime.

Aga ega raha niisama ei saa. Kõigile jagatakse raha piiramatult laenudena "nii palju kui soovitakse". Aga laenudelt tuleb tasuda intressi. Võib küll ajutiselt valitseda absurdne olukord, kus laenuintressid on negatiivsed, aga nii see kindlasti pikalt kestma ei jää.

Mida suuremad kriisid maailmas, seda suurem nõudlus on riikidel raha järele. Maailmas tõusevad riikide võlad hüppeliselt sõdade ja suurte kriiside ajal. Kes on kõige suuremad võitjad kriisidest ja sõdadest? Kas on küsimusi? Minul ei ole.

Majanduslikud kriisid korduvad maailmas teatud aja tagant. Väiksemad kriisid 5-10 a järel. Suuremad 70-100 a intervalliga. Kriisid ei saa olla kellelegi üllatuseks. Üllatus on kindlasti alati see, millest kriis alguse saab. Majandustsüklite vaheldumine on süsteemi sisse kirjutatud. Seda võiks võrrelda aastaegade vaheldumisega. Me ju teame, et peale sügist tuleb talv, kuid esimene lumi tuleb alati ootamatult.

Praegune kriis on tegelikult 2008 aasta keskpankade poolt edasi lükatud kriis. Kriisi uuesti vallandumine on olnud vaid aja küsimus. Puudu oli vaid viimane piisk karikasse. Kes oleks küll osanud arvata, et see viimane piisk ei olegi piisk vaid terve ämbri täis, mis karika hetkega üle ujutab ja kummuli ajab. Majandus seiskus hetkega. Ka suurte sõdade ja kriiside aeg, mis on ajaloos olnud, ei ole majandus nii kiiresti seisma jäänud kui praegu.

Praegu on läinud olukord maailmas täiesti absurdseks. Erinevaid keerulisi finantsinstrumente on väga palju. Rahandus ja pangandus on väga tihedalt omavahel seotud. Kui kusagil tekib tõrge, siis levib see valguse kiirusel, sest süsteemid on elektroonilised.

*Aktsiaturgudel kauplevad arvutid omavahel. On arvamusi, et ca 70 % tehinguid tehakse arvutiprogrammide vahendusel. Oluline on see kui lähedal sa asud kauplemise serverile, sest 0,1 sekundit hiljaks jäädes oled juba tehingu kaotanud. Seda nimetatakse HFT (high frequency trading), kus ühes sekundis tehakse tohutul hulgal tehinguid. Kui aktsiaturgudel tekib müügipaanika, siis kukkumine on ülikiire. Praegune aktsiaturgude kukkumine on olnud ajaloo kiireim.

*Riikide võlakirjadele soovitud mahus ei ole enam ammu ostjaid ja see raha tuleb otse keskpankadelt.

*Keskpangad võivad osta loodud rahaga mida iganes soovivad.

*Tänaseks (27.03.2020) on maailma suurim kinnisvara omanik Ameerika keskpank (FED). Ta on seda läbi MBS -ide (Mortgage Backed Securities), hüpoteegiga tagatud võlakirjade.

*Keskpangad ostavad otse aktsiaturult aktsiaid kokku, et pidurdada aktsiaturu kukkumist. Jaapani keskpank omab poole Jaapani ETF fondidest.

*Pankades ei ole raha. On ainult lubadus sulle tagada kasutamiseks summa, mis on sinu kontol olev number. Eestis on Hoiuste tagatise fond, mille järgi on tagatud 100 000 eurot hoiuse kohta, igas Eestis registreeritud pangas. See on "hookus-pookus", sest selge on see, et sellist raha kusagil ei ole. Aga võimalus on alati raha õhust luua, raha puudust ei ole kunagi.

*Sularaha võidakse hetkega muuta kehtetuks. Nii tehti Indias alles 2016 a, kui suuremad 500 ja 1000 ruupia rahatähed muudeti kehtetuks. Tõsi küll inimestele anti võimalus raha kontole panna ja sealt siis uuesti raha välja võttes sai uued kehtivad rahatähed. Probleem oli ikkagi tohutu, sest enamikul India elanikel ei ole pangakontot. Miks seda vaja teha oli? India ei ole mingi marginaalne riik. Miljard elanikku! Sellised asjad juhtuvad üleöö miljardilise elanike arvuga riigis ja mitte mingil "pimedal keskajal" vaid mõni aasta tagasi! Kas niimoodi hoolib valitsus oma kodanikest ja väljendab austust ja usaldust? Kes on valitsus? Kes juhib riiki?

Geniaalne süsteem. Märkamatult on saanud keskpankadest (mis ei ole riiklikud asutused!), saanud maailma suurimad kinnisvara omanikud, ettevõtete omanikud, riikide võlakirjade omanikud.

Millal siis juhtub see, et raha hulk maailmas saab nii suureks, et kaotab inimeste usu? Raske öelda. Ühe teooria kohaselt kogeme enne suurt inflatsiooni väga sügavat deflatsiooni. See on väga tõenäoline, sest majandus kuivab praegu kokku ülikiiresti. Ülimalt tõenäoline, et kriis levib edasi kõigisse majanduse sektoritesse ja jõuab kindlasti ka pangandusse. Kui laenude andmisega probleemid tekivad, siis lisab see veel deflatsioonile hoogu juurde.

Kuid teooria kohaselt reageerivad keskpangad raha loomisega üle ja ujutavad ulmelise raha kogusega kõik üle. Tõenäoliselt see jätkub veel suuremas mahus. See viib lõpuks ikkagi inflatsiooni - hüperinflatsiooni - ja uue ülemaailmse rahasüsteemini, kus praegused säästud ja laenud lähevad nulli.

Ainult suurenev raha hulk ei tekita hüperinflatsiooni. Hüperinflatsiooni tekkimiseks on veel vaja ühte komponenti.

See on raha liikumise kiirus. Kui luuakse küll palju uut raha aga inimesed on hirmul ja säästavad selle tagavaraks, hoiavad mustadeks päevadeks ja ei lase ringlusesse, siis inflatsiooni ei teki.

Ajaloost on hea näide Saksamaa Esimese Maailmasõja ajal ja järel. Sõja rahastamiseks trükiti mitme aasta jooksul tohutul hulgal raha. Inflatsiooni aga ei tekkinud. Inimesed olid hirmul ja säästsid raha ja hoidsid varuks, juhuks kui peaks asjad veel halvemaks minema. Raha ei liikunud ja ei jõudnud ringlusesse ja majandusse.

Aga sõda sai läbi ja hirm kadus. Kogu see sõja ajal trükitud raha tuli madratsite seest välja ja läks tarbimisse ja ülejäänud on ajalugu. Raha kaotas kiiremini väärtust, kui jõudsid kohvikus kohvitassi lõpuni juua.

Kuidas praegune olukord täpselt välja mängib on raske ennustada. Enneolematud sündmused on juba toimunud. Ülemaailmset pandeemiat ei uskunud keegi. Kui siis ainult, Bill Gates, kes on aastaid rääkinud, et inimkonna suurim risk on ülemaailmne nakkav viirus. Huvitav, kuidas ta teadis?

Arvan, et praeguste sündmuste valguses, ei saa keegi enam väita, et miski on maailmas võimatu.

Kui me sellest viiruse pandeemiast eluga välja tuleme, siis majanduslik kaos on ka vaja üle elada.

Kuidas me saame selles olukorras ennast majanduslikult kaitsta? Mida teha, et mitte kaotada vaid hoopis võitjana välja tulla? Mida peaks tegema? Millal, midagi juhtub?

Ei ole mõtet süsteemi vastu sõdida. Sellisel juhul mööduks elu pidevas sõjas. Minu arvates on kasulikum aru saada, kuidas süsteem töötab ja selle voolus kaasa ujuda.

Kindel on see, et kui midagi juhtub, siis tegutseda on hilja. Tegutsema peab ennetavalt. Kindlustus tuleb enne kahjujuhtumit sõlmida. Naelrehvid tuleb autole enne libedat alla panna. Laeva purjed tuleb enne tormi alla lasta.

Minu soovitus on, meenutada, mis juhtus majanduses, siis kui Nõukogude Liit lagunes. Kes on liiga noor, siis räägi vanematega või vanavanematega ja küsi mis toimus. Mis sai rahandussüsteemist? Mis sai laenudest? Kui palju maksis kaup poes? Kui palju maksis kinnisvara? Kõik kordub taas. Mida oleks võinud siis teisiti teha, kui teaks, et sarnane olukord tuleb taas? Mis säilitas väärtust ja mis mitte?

Soovin kõigile tarku otsuseid! Jääge endale kindlaks!

Peale talve tuleb alati kevad!